esmaspäev, 12. november 2012

Küprose reisipäevik 2012

Küprose matkapäevik 27.oktoober kuni 3.november 2012

Muistsest ajast on Küpros olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks. Sellele leiab kinnitust saarelt ise, alustades Rooma amfiteatritest ja lõpetades ristisõdijate kindlustega. Kui siia juurde liita kuldsed liivarannad ja türkiissinine meri, siis pole imestada, et just Küprosel sündis ilu -ja armastusjumalanna Aphrodite.


27. okoober - Laupäev

Kell 16.30 startima pidanud lennuk stardib lõpuks 20.10 ja lendame päikest ja sooja otsima seekord vahemere äärde Küprosele. Lend kulgeb hästi ja 00.30 jõuame Larnaka lennujaama. Teel hotelli saame harjuda vasakpoolse liiklusega. Kohal oleme 02.30


8. oktoober - Pühapäev

Hommiku ärkame ja tekib arutelu kellaaja üle, sest öösel keerati kellasid. Variandid olid 06.00, 07.00 ja 08.00 :)

Peale hommikusööki suundume GPS järgi otseteed Larnaka linnast lääne poole, mööda väikest maanteed ja püüame vältida kiirteed. Esimene peatus on väikes asulas Kiti. Kuna tee kulgeb ranniku lähedal, siis vahemeri on pea kogu aeg silmapiiril.  Teeääres teeme esimese ujumispausi - mõnus rahulik koht kalataverna kõrval. Peale meid on ujumas veel ainult üks seltskond.

Edasi liigume Zygi linna, kus on ilus jahisadam. Sööme jäätist ja jalutame niisama ringi. Mõtleme, et mis kell siin võiks pimedaks minna (kell oli ca 15-16 vahel) ja otsustasime igaks juhuks telkimiskoha välja valida, et mitte pimeda peale jääda. Otsimiskäigus Anu märkab väikest puuvilja turgu, kus ka kohalikud restoraniomanikud käivad provianti hankimas - teeme oma esimesed puuvilja ostud sealt meiegi. Ostame kohalike ploome, apelsine, meloni, granaatõunu, banaani ja paar pirni. Kokku 6€ eest.






Samas lähedal keerame kruusateele mereäärde ja jääme telkima. Tegelikkuses telki ei pannudki vaid niisama magamisalused maha ja magamiskotti. Kell on 18.00 on kottpime ja taevas särab täiskuu. Aeg magama minna :) Uinume 20.00 paiku. Miski kell "öösel"keerame külge, ärkame ja arvame et kell võiks olla 02.30 igaks juhuks kontrollime ja kell näitab 23.00 :) Meri loksub, täiskuu on veidi edasi liikunud, õhk on soe, magamiskotid pealt kastemärjad :) Küprose romantika! Kella 07.00ni venitame une välja ja kohe ujuma.





9. oktoober - Esmaspäev

Suundume Choirokoitia asula poole, kus olid esimesed asulad rajatud umbes 9000 aastat tagasi. Pildil on rekonstrueeritud majad. Neid algelisi maju on nimetatud ka "Kivist mesipuu hüttideks".




Edasi sõidame läbi ja peatume ilusas väikses külas Vavla. Leiame ühe granaatõuna ja mandlipuu, kus teeme mõned “nopped”. Külapeal näeme ainult paari ehitusmeest, seega tõeliselt chill.





Edasi võtame suuna Limassoli poole.  Teel sinna teeme põike kohalike seas populaarses Kuberneri rannas. Limassolis proovime kõigepealt leida öömaja. Auto GPS-st eriti kasu pole ja LP raamtust ei leia ka sobivat. Kohalikust kaardist leitud Old Bridge hotell on ka kortermajaks renoveerrimisel. Juhtumisi märkan üle tee Estella hotelli, mis päris viisakas ja fujaees ka soome keelsed infovoldikud olemas. Saame kaubale 40€ ga ja veame kohvrid sisse. Õhtust sööma lähme vanalinna, kus leiame mõnusa vaikse tänavaäärse kohviku. Mina võtan grillitud lamba mis jääb oma mahlasuse ja maisteelamuse poolest veel kauaks meelde. Anu panustab kalale, mis osutub tavapäraseks. Pärast jalutame rannapromenaadil ja lähme hotelli magama.




10. oktoober - Teisipäev
Hommiku liigume kohe Limassoli vanalinna, et käia kohalikul turul, Türgi mossee juures ja niisama hingata linnamelu ja õhku. Päris palju läks aega enne kui üldse parkimiskoha leidsime. Tipptund on igal pool ühesugune õudus. Paratamatult tekib soov kiirelt metsa ja mägedesse pageda. Lõpuks teisel ringil ümber vanalinna tuiksoone leiame parkimiskoha, kuhu oma pisike auto ära parkida. Linnapeal lubame endale värsekelt pressitud apelsinimahlad, leiame ka mossee ja turu. Limassoli vanalinn on tore, jala kannatab täitsa ringi uidata.



Peale linnatiiru lähme Ladyes Mile randa ja teeme esimese korraliku rannapuhkuse st. tunnikese-paar. Ilus rahulik rand ja suhteliselt vähe inimesi. Rand Daamide Miil on oma nime saanud koloniaalratsaväe ohvitseri lemmikmära järgi.

Õhtueel liigume Troodose mägedesse. Mõnusad mägiteed tervitavad koos värske männilõhnalise õhuga, mis pakub pelgupaika kuuma ranniku eest. Kohale jõuame pimedas, väga supervaikne ja väga värske õhk. Kohalikus hotellis uurime majutuse hinda, saame pakkumise 40€ aga siiski otsusatme üle kontrollida kohapealse suletud kämpinguplatsi.  Autotulede valges leiame aimatava kämpinguala, mis pillid kotti pannud (talvehooajaks). Telgi paneme mäeservale mändide alla, teeme mäeservale lõkke, keedame mõnusa kartulipudru, sööme, vaatame täiskuud ja joome sooja teed.







31. oktoober - Kolmapäev

Alustame päeva Troodose turismiinfost info hankimisega mis oli viimast päeva avatud. Võtame kolme matkaraja infovoldikud. Esimesena võtame ette ATLANTE 7km matkaraja mis kulgeb ümber Olümpose 1953m mäge. Tõsiselt ilusad mägised vaated ja erinevad metsatüübid. Raja lõpus leiame ka kohaliku suusakeskuse tõstuklifti ja 600a vana männi.




Kuna pimeneb siin kiiresti, siis otsustame teistele matkaradadele mitte asuda ja võtame suuna 20km eemal Seedrite orgu (Cedar Valley). Just neid puid nimetati vanas testamendis Liibanoni seedriteks ja antiikmaailmas olid need hinnatud laevaehitusmaterjal. Peale Küprose leidub neid veel vaid Liibanonis, Marokos ja Himaalajas. Tee alla orgu on kitsas, ilma kaht rada eraldava valge jooneta ja ca 10km langev. On kottpime öö, mobiili levi kaob ja lõpuks oleme kohal - Seedrite Orus. Ainuke koht kuhu telk panna on üks teekõrval olev munakivi plats, mis hommikuvalguses selgub et on kergelt lohkus ja mille kaudu juhitakse üle tee kevadist suurvett. Võiks öelda, et oleme Küprose südames, keset mägesid, sügavas orus ja lähim mägiküla jääb 10-15km kaugusele. Mõnus teadmine. Uni on munakivi teepeal üllatavalt pehme (kasutan tavalist Thermo munaresti).



Märkimist väärib ka see, et õhtu oli Anu lubanud kindlasti kodustele helistada, ehk siis ainuke võimalus oli sõita levipiirkonda. Õnneks 2km tõsu järel saimegi 1.5 leviposti kätte. Piisas, et vajalikud kõned teha.


01. November - neljapäev

Hommiku ärkame ja peab tunnistama et koht on väga lummav. Joome kohvi, teeme pasta ja tunnise rännaku mööda matkarada mäkke, kust avanevad ilusad vaated seedritele, mändidele, kadakatele ja kogu orule.

Edasi jätkub meie tee Latsi linna suunas, mis jääb edela rannikule.  Latsi linnas oli kunagi käsnapüüdjate sadam. Lõunaks oleme kohal, sest keskmine liikumiskiirus on mägedes ca 35km/h ja liikumine võtab aega. Teepeal tegi üks väike taksi koeramoodi koer kamikaze jooksu, kas siis napilt auto eest või autoalt läbi, igatahes pauku ei käinud ja auto jäi terveks.

Latsis tellime ka esimene Meze. See on Küprose köögi tähtsaim osa. Meze koosneb 10-15 roast. Kõigepealt serveeritakse külmad eelroad, dipikastmed, salatid, valge leib ning seejärel tuuakse lauda soojad road. Pakutakse kala, liha, sega kui ka Küprose Mezet. Kahjuks ei jõudnud ära proovida just viimast mis pidi tähendama, et lauale tuuakse kõik mida täna konkretses köögis tehtud.

Oma kala Mezega saime ära proovitud kaheksajala, kalmaari, karbid, vähid, krevetid, sardiinid.  Lisaks salat, friikartulid (pakutakse absoluutselt kõikide lõunasöökide kõrvale). Siis ujume ja vaatame üle armastusjumalanna Aphrodite kümbluskoha.



Täna ööbime hotellis. Hotellivalik on 260€ (hooajaväline hind), 70€ ja 40€ hinna vahel. Valime viimase, sest tuba on korralik ja keskkond vaikne ja rahulik. Selle luxhotelliga oli see huvitav asi, et pimedas ei leidnud õiget teed ega sissepääsu hotelli.

02. November - reede

Tänane hommik on üsna pilvine ja paar veepiiska on auto klaasipeal. Päevakava suhtes oleme dialemma ees, sest tahaks käia 7.5km pikkuse Aphrodite matkaraja, käia rannas suurte merekivide juures ja veel jõuda Pafose loomaaeda. Otsusatame nii, et teen jooksutrenni matkarajal, Anu niikaua lebob rannas ja siis lähme Pafosesse.

Tagantjärgi oli see hea otsus nii teha, sest matkarada osutus tõsiseks mäkketõusuks ja hiljem väga konarlikuks languseks mööda kive. Lisaboonusena oli raja keskel märgistus puudulik, mille tõttu oleks rada võinud oluliselt pikemaks kujuneda. Proovisin kogu aeg hoida mereäärde ja nii tuligi trenn täpselt 1 tund.





Keskpäeval käime meres ja sõidame siit mõnusast linnast Pafose poole. Loomaaias vaatame üle kõik eksootilised loomad ja linnud. Edasi õhtuvidevikus külastame veel Coral Bay randa, mis kohalike kui turistide sead väga populaarne. Meil siin poleks vist midagi teha:) Puhkame rannatoolidel pool tunnikest  ja lähme vaatame sadamas üle ühe vana sadamakindluse mis oli ehitatud sadama kaitseks. Rajatud 13 sajandi paiku ja olnud kasutuses nii vanglana kui ka laoruumidena. Tänapäeval peetakse seal erinevaid kultuurisündmusi, näiteks oopereid.







Sadam kihab turistidest, tundub et siin on üks aktiivsemaid turistide olemise kohti. Jalutame sadamas ja kuna kõht on tühi, siis lasme ennastki varukast ühte restorini sisse tõmmata. Teeme kolmekäigulise õhtusöögi. Köögivilja ja tomatisupp, Mousaka ja kala ning magustoiduks Itaalia jäätis. Toit on keskpärane, aga kõhu saab täis ja meel on hea.

Edasi suundume telkimiskohta otsima, selleks tuleb natuke linnast välja sõita. Leiame sobiliku koha Pafose lennujaama küljeall ranna ja põllu vahepeal. Eemal rannarestoranis käib kõva tümps, ikkagi reede õhtu. Peale silma kinnisaamist rohkem seda ei kuule:)



3. november - Laupäev

Kui silmad lahti teeme on põllumeeste tööpäev juba alanud. Farmerid on põllul ja esimesed inimesed rannas. Kohe päeva alguses on selge, et tuleb väga kuum päev, hiljem selgub et vilus oli 28-30 kraadi.

Sõidame autoga Larnaka suunas ehk meie lennujaama linna poole. Lähedale pidi jääma Evdimou rand ja nii palava päevaga tulebki ainult rannas olla. Suurelt teelt tuleb maha keerata ja sõita 3km mööda väikest külavahe teed merepoole. Kohapeal avastame pärli: ilus rand, lamamistoolid, dush, vähe rahvast, ilus rannarestoran - siia jäämegi. Päevitame, ujume, lebame kuuma päikese käes, vahemere tuul jahutab. Lõunapaiku teeme söögid, mis osutuvad tõeliselt heaks.





Lõunapaiku asume teele, sest kell 18.00 peame juba auto ära andma. Teepeal põikame sisse Kourion`i asulasse, kust tahame kindlasti läbi minna, sest seal on arheoloogia park ja 3000 aasta vanune amfiteater. Koht on suur ja arheoloogilised väljakaevamised võimsad, aga ilma kiidita on raske aru saada mis on mis. Loodetavasti õnnestub kunagi koos kiidiga uuesti siia sattuda.

Ja edasi Larnakasse, pakime asjad lennuvalmis. Auto tagaiste on pea laeni asju täis, mitte et meil oleks asju üleliia palju, vaid see auto on lihtsalt v ä i k e. Lennujaama tavalised toimetused ja juba 01.00 oleme Tallinnas, temperatuur +1 kraadi.

Meie tipphetked Küprosel.

1. Zygri väike sadmalinn. Rahulik ja ilus.
2. Uinunud väikeküla Vavla, kus õnnestub ka mandleid korjata.
3. Troodose mäed koos oma värske õhu ja võimsate vaadetaga.
4. Seedrite org. Eemal inimasustusest, kust viib läbi ainult üks käänuline tee.
5. Evdimou rand. Privaatne, eemal turistide läbikäigu teest, ilus.